co

Valitsuse seatud eelarve-eesmärkide saavutamine on ebakindel 30. aprill 2024

Eelarvenõukogu hinnangul vastavad 2024. aasta stabiilsusprogrammis aastateks 2025‒2028 seatud eelarve-eesmärgid kodumaiste eelarvereeglite nõuetele. Valitsuse eesmärgiks on, et struktuurne puudujääk ei ületaks 1% SKPst ja nominaalne puudujääk hakkaks järk-järgult vähenema.

Eelarvenõukogu hinnangul pole täna kindlust, et seatud eesmärgid saavutatakse, kuna see eeldab mahukat eelarveparandust. Lähtudes rahandusministeeriumi kevadprognoosist tuleks 2025. aasta eelarvepositsiooni parandada ligikaudu 1 miljardi euro võrra.

Selleks kavandatud eelarvemeetmeid pole aga valitsus veel seadustanud või isegi väljatöötamisega alustanud. Samas on pea kõiki sügisel eelarvestrateegias tutvustatud meetmeid tarvis, et eelarve-eesmärgid saavutada. Seejuures on eesmärgid juba seatud nii madalale, kui eelarvereeglid võimaldavad.

Eesti eelarvepuudujääk on valdavalt püsivat laadi ehk struktuurne, mis tähendab, et eelarvepositsiooni parandamine eeldab valitsuselt teadlikke tulu- ja kulupoliitika otsuseid, mitte vaid majanduskasvu taastumist ja sellega kaasnevat paremat maksulaekumist.

Kuna 2023. aasta eelarvepuudujääk oli suurem kui 3% SKPst, ohustab Eestit sel kevadel Euroopa Liidu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Sellega kaasneks mainekahju, mis võib muuta kallimaks Eesti laenuraha hinna. Lisaks võib sellega kaasneda väiksem otsustusõigus oma riigirahanduse korraldamisel, kuna pikaajalised eelarvekavad ja eelarve-eesmärgid tuleks sel juhul kooskõlastada Euroopa Komisjoniga.

Eelarvenõukogu peab oluliseks, et puudujääk ei ületaks 3% SKPst ka 2024. aastal. Selleks tuleks käesoleva aasta eelarvepositsiooni parandada ligikaudu 170 miljoni euro võrra – see on 1% valitsussektori 2024. aasta kulude mahust.

Eelarvenõukogu arvamus ja põhjalikum seletuskiri on avaldatud siin.

Lisateave:
Peter Lõhmus
Eelarvenõukogu esimees
Tel: 5342 6718
E-post: info@eelarvenoukogu.ee